« Plus il y aura des traductions, mieux le créole s’en portera »

Intro

« Plus il y aura des traductions, mieux le créole s’en portera », c’est ce qu’affirme Raphaël Confiant qui a traduit L’Etranger d’Albert Camus. Déjà connu pour avoir publié ses premiers livres en créole, l’écrivain martiniquais entame la traduction de classiques de la littérature en créole de Martinique. Cependant, il avertit de la disparition du créole si une politique linguistique rigoureuse n’est pas mise en place. « Si zot wè, nou pa mété doubout an politik langistik sérié adan sé twa péyi-nou an, kréyol-la ké mò. » C’est naturellement en créole que l’écrivain a choisi de répondre à nos questions.

Texte

Pourquoi traduire des classiques de la littérature en créole de Martinique ?

Raphaël Confiant : Pres tout lang ki vini majè sèvi épi sa man simié kriyé transbòday (« tradiksion ») pou pwan fos. Annou chonjé ki manniè sé péyi l’Ewop la transbòdé sé ansien teks grek épi women an ! Sé menm bagay yo fè pou Labib tou.

Poutji transbòdé litérati klasik éwopéyen an sé an bagay ki pòtalan ? Sé davwè ou ka oblijé lang-lan sòti adan ti lawonn sa i ni labitid esprimen. Kréyol mapipi pou esprimen travay nan chan kann, dansé bèlè, chanté bidjin, fè manjé bò-kay, préparé lapotitjè (« farmakopé »), rakonté istwè ki lianné épi tjenbwa kisasayésa…, men kréyol pa ni labitid palé di bagay ki pa matinitjégwadloupéyen oben guiyanè. Kidonk, transbòday-la ka sé méyè chimen i pé pwan pou rivé palé di dot bagay ki lonbrik-li.

« Transbòday-la ka sé méyè chimen i pé pwan pou rivé palé di dot bagay ki lonbrik-li. »

Comment se fait le choix de ces classiques ?

Chak transbòdè (« tradiktè ») ka chwézi sé teks-la silon gou épi lidé’y. Kontel, Georges Mauvois té désidé otjipé di an pies téyat ki an Grek an tan lontan, Sophocle, té matjé : « Antigòn ». Vincent Placoly transbòdé Molière, Monchoachi transbòdé Samuel Beckett, Jean-Pierre Arsaye transbòdé Maupassant, Térez Léotin transbòdé Lewis Carroll ek mwen menm, man transbòdé « L’Etranger », liv Albert Camus a. Man za transbòdé tou « Un cœur simple », liv Gustave Flaubert la, men man poko pibliyé’y. Pli ké ni transbòday, pli kréyol-la ké vini an lang ki djok.

« Pli ké ni transbòday, pli kréyol-la ké vini an lang ki djok. »

A quel public s’adressent ces traductions ?

Apré tout konba ki Pwofésè Jean Bernabé ek krey wouchah li a, GEREC (Groupe d’Etudes et de Recherches En Espace Créole) mennen pannan pasé 40 lanné adan Linivèsité-nou an, nou réyisi fè kréyol rantré Linivèsité koté ni jòdijou an Lisans, an Mastè ek an Doktora Kréyol. Nou té goumen pou sa obtienn CAPES kréyol la ek atjelman, kréyol rantré Lékol primè, Kolej ek Lisé ek sé pwofésè-a sé moun ki ni an bon fowmasion.

Kidonk primié piblik sé transbòday-la, sé zélev ek étidian pis laplipa adan yo za étidié sé matjè-a (« ékriven ») an fwansé oben délà an laten. Déziem piblik-la, sé tout moun ki entérésé adan lang kréyol la ek ki kontan wè’y pwan balan lanné apré lanné.

Jòdi-jou, pa ni yon sel lanné ki pasé san ki 3 oben 4 liv an kréyol pa paret. Ni 20 oben 30 lanné di sa, sa té toutafetman diféran : ou té pé pasé yon lanné antiè san wè pies piblikasion an kréyol.

« Kréyol pa pli « imajé » ki sé lézot lang-lan ! Sé an vié lidé folklorik yo pwofondé an tet-nou. Dayè, asou latè, pa ni pies lang ki pli « imajé » ki an lot. »

Le créole est perçu comme une langue très imagée, est-ce un atout pour la traduction ?

Kréyol pa pli « imajé » ki sé lézot lang-lan ! Sé an vié lidé folklorik yo pwofondé an tet-nou. Dayè, asou latè, pa ni pies lang ki pli « imajé » ki an lot. Sa ki an vré koraj (« obstak ») pou zafè transbòday-la sé ki kréyol poko mété doubout an lang litérè ki otonom, ki diféran di kréyol-la nou ka palé tou lé jou a. Adan tout lang, toujou ni dé nivo : lang palé a ek lang matjé a. Kréyol poko rivé jis atjelman ni an vré lang matjé. Pli ké ni poet, womansié, jounalis, piblisitè kisasayésa ka sèvi kréyol, pli kréyol ké rivé janbé dlo pou trapé an nivo litérè.

« Pli ké ni poet, womansié, jounalis, piblisitè kisasayésa ka sèvi kréyol, pli kréyol ké rivé janbé dlo pou trapé an nivo litérè. »

Comment se porte la langue créole dans nos trois territoires et singulièrement en Martinique ?

Kréyol-la adan an sitiasion ki danjéré toubannman. Sa vré ki ni anchay bon bagay, anchay pwogré ki fet kon nou wè talè-a, men malérezman kon pa ni pies politik langistik sérié adan sé twa péyi-nou an, lang-lan ka déchèpiyé jou apré jou, i ka vini flègèdè, i ka fransizé sitelman ki délè, i pa ka sanm ayen ankò. Fok nou té ké kréyé, kon an Ayiti oben lé Séchel, an Akadémi Lang Kréyol pou pé ba lang-lan an larel.

« Kréyol-la adan an sitiasion ki danjéré toubannman. Malérezman kon pa ni pies politik langistik sérié adan sé twa péyi-nou an, i ka fransizé sitelman ki délè, i pa ka sanm ayen ankò. »

Comme le français, le créole s’enrichit-il de nouveaux apports ? Est-ce une langue en perpétuel mouvement ?

An lang ka anrichi kò’y lè ou wè i fò, mé sé pa sitiasion kréyol-la. Sa ka fè pasé 3 siek é dimi kréyol anba lonbraj lang fwansé a ek i pa janmen rivé dévlopé kò’y vréman. Tout lang asou latè ka mofwazé, ka chanjé, mé kréyol, li, i ka, okontrè, vini pli flègèdè chak jou ki pasé. Ou sé di i ka vini an kalté migan éti nenpot moun pé mété sa i lé toubannman. Si zot wè, nou pa mété doubout an politik langistik sérié adan sé twa péyi-nou an, kréyol-la ké mò. Disparet ké pwan’y !

Moun-Andéwò A,  (L’Etranger)  Raphaël Confiant, Caraïbéditions

Connexion utilisateur

Dans la même rubrique

Visiteurs

  • Visites : 366452
  • Visiteurs : 34665
  • Utilisateurs inscrits : 27
  • Articles publiés : 251
  • Votre IP : 18.117.196.184
  • Depuis : 09/05/2022 - 19:37